Öö Tapjahomaarid

2023 Autor: Peter Bradberry | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-07-27 17:19

Uues uuringus leitakse, et öö saabudes rändavad homaarid rannajoont.

Te ei pruugi mõelda homaarist, mida te närite, kui õelast kiskjast, kuid rohelised krabid hakkaksid erinema. Teadlased avastasid hiljuti, et nende üllatuseks kolivad homaarid (ehk Homarus americanus), kes Põhja-Ameerika idarannikul Labradorist Põhja-Carolinasse ookeanipõhja mööda trollivad, öösel koos mõõna ajal saaki jahtides kaldale.

"Me paistsime oma tuled ümber ja kõikjal oli homaare, mis kõik tiirutasid mõõna piirkonnas," ütleb hiljuti Cornelli ülikooli lõpetanud Patricia Jones, kes suundus nüüd Austini Texase ülikooli ökoloogia arengu ja käitumise kraadiõppe programmi. Jones on ajakirja Journal of Experimental Marine Biology and Ecology tulemuste kohta aruande kaasautor.

Loodete vöönd on tavaliselt veealune ja seda eriti mõõna ajal, kuid võib olla paljas (madalaima) mõõna ajal. Arvati, et täiskasvanud homaarid ei olnud seal suuremad kiskjad, vaid pigem viibisid enamasti mõõna piirkonnas, mis on peaaegu alati vee all.

Atlandi ookeani või Ameerika homaaride kohta saadi peamiselt neid püüdes sügavamates vetes või jälgides rannajoone ääres kivide all peituvaid noori. Kuid Jones avastas Maine'i ranniku lähedal Appledore'i saare ümbruses öösel sukeldudes arvukalt täiskasvanud kribujaid. Täiskasvanuid ei olnud mõõna ajal ega päevasel ajal kusagil näha. See viitab tema sõnul sellele, et nad järgivad tõusu ja langust mõõna ajal, kui öö on toidu otsimisel.

Jonesi ja kaasautori, merebioloogi, tema endise Cornelli professori Myra Shulmani sõnul ajasid homaarid tõenäoliselt taga rohelisi krabisid (Carcinus maenas). Suuremad homaarid söövad rohkem krabi, mis aitab nende kasvu ja paljunemist.

Mõni homaari kaugem sugulane näitab sarnast käitumist. Neli aastat tagasi teatas Los Angelese California osariigi ülikooli bioloog Carlos Robles Oecologias, et leidis öösel tõusuvee ajal Vaikse ookeani kaldajoonel ringi uidavaid vähke (mida nimetatakse ka okashomaarideks), et otsida rannakarbisid, mida näksida. See pani kahtluse alla "varjupaiga hüpoteesi", mis on pikaajaline seisukoht lainetest pekstud kivistel kallastel kui varjupaigast istuvate liikide, näiteks rannakarpide eest, kes teevad seal oma kodu. Jonesi sõnul tõstatas see ka küsimuse, kas Atlandi homaarid teevad sama.

"Inimesed lihtsalt ei vaadanud öösel mõõna ajal, kui kogukond oli veega kaetud ja loodest tõusevad asjad ülespoole," ütleb Shulman. "Nii et arvati, et homaaridel pole seal üldse mingit rolli."