Keskööpäikese Maa Soojeneb Maailmas Kõige Kiiremini

2023 Autor: Peter Bradberry | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2023-05-21 22:33

Viimase ligi kahe sajandi jooksul on Soome keskmine temperatuur tõusnud rohkem kui 2 kraadi Celsiuse järgi.

Soome temperatuur on tõusnud umbes kaks korda kiiremini kui planeet tervikuna, soovitab uus uuring.

Ida-Soome ülikooli ja Soome meteoroloogiaühingu teadlaste rühm leidis, et viimase 166 aasta jooksul on riigi keskmised kuutemperatuurid tõusnud üle 2 kraadi (3,6 kraadi Fahrenheiti), mis on aastakümne jooksul muutunud 0,14 C võrra.

Planeedi kui terviku keskmine temperatuur oli samal perioodil tõusnud 0,8 C võrra.

Ehkki ulatuslikud varasemad uuringud olid näidanud, et suurtel laiuskraadidel olevad riigid soojenevad kiiremini kui mujal maailmas, oli teadlaste professor Ari Laaksoneni sõnul esimene kord, kui teadlased registreerisid nii kõrge keskmise temperatuuri tõusu. Ida-Soome ülikooli rakendusfüüsika osakond ja uuringu kaasautor.

"Võite eeldada, et põhjapoolsed temperatuurid tõusevad kiiremini kui kogu maailmas keskmiselt," ütles Laaksonen. "Kuid [teadlased] ootasid kiirust, mis on 50 protsenti kiirem; Soome temperatuur tõuseb peaaegu 100 protsenti."

Uuring avaldati eelmisel kuul ajakirjasStochastic Environmental Research and Risk Assessment.

Laaksonen ja tema kolleegid ei püüdnud ennustada, kuidas Soome temperatuurid järgnevatel aastakümnetel muutuvad, kuid ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli viimase aruande kohaselt tõuseb Arktika temperatuur 21. sajandi lõpuks tõenäoliselt üle maailma keskmisest kiiremini sajandil.

Paremad andmed, suuremad temperatuurihüpped?

Soomes tõusis soojenemise määr pärast 1960. aastaid 0,2–0,4 kraadini kümnendi kohta, mis on Soome teadlaste sõnul täiendav tõend inimese mõju kohta globaalsele soojenemisele. Kuu keskmise temperatuuri tõus oli kõige märgatavam novembris, detsembris ja jaanuaris. Ka märtsist maini olid temperatuurid aasta keskmisest soojemad.

Temperatuurimuutuse määra kindlaksmääramine on kohalikul ja piirkondlikul tasandil keerulisem, kuna teadlastel on andmeid keskmiselt vähem, seega pole trendid "statistilise müra" tõttu nii ilmsed. Et teada saada, kuidas keskmised kuutemperatuurid olid muutunud ajavahemikul 1847 kuni 2013, kasutasid teadlased täiustatud statistilist aegridade meetodit, et välja selgitada, millised temperatuuri muutused olid tingitud looduslikust varieeruvusest ja millised muutused esindasid pikaajalist suundumust.

Kuna Soomes oli aegridade varasema osa kohta palju vähem temperatuuriandmeid koguvaid ilmajaamu, kasutasid teadlased temperatuuriandmeid ka naaberriikidest Rootsist, Norrast ja Venemaalt.

Uuringu tulemused on kooskõlas temperatuuriuuringutega, mis põhinevad viimase 135 aasta andmetel NASA Goddardi kosmoseuuringute instituudis (GISS).

NASA teadlased leidsid, et põhjapoolkera riikides oli keskmise temperatuuri tõus 0,93 C ning laiuskraadidel umbes 60 kraadi põhjas või üle selle tõusis keskmine temperatuur 1,8 C, ütles GISS-i direktor ja mudeli GISS juht Gavin Schmidt E Earth süsteemi mudel.

"Tõepoolest eeldatakse, et maa soojeneb rohkem kui ookean, põhjapoolkera soojeneb rohkem kui lõuna ja kõrged laiuskraadid rohkem kui troopika. Mustri üksikasjad on veidi juhuslikud, kuid põhistruktuur on tugev," ütles ta kirjutas meilis.

Soome uuringu keskmine suurem muutus võib olla tingitud üksikasjalikumatest andmetest kui see, mis sisaldus NASA uuringus, ütles Schmidt.

Teised teadlased on Norras ja Rootsis registreerinud vähem dramaatilisi soojenemistrende.

See asi on tõeline

Hiljuti ajakirjas International Journal of Climatology avaldatud temperatuuriseeria uuringust selgus, et 175 aasta jooksul (1838–2012) on aasta keskmine temperatuur Norras Oslos tõusnud 1,5 C. Kõige märgatavamad muutused toimusid viimase 50 aasta jooksul ja aastatel 20. sajandi algusest kuni 1930. aastateni.

Rootsi meteoroloogia- ja hüdroloogiainstituut leidis, et Rootsi keskmine Lundi ülikooli keskkonna- ja kliimauuringute keskuse professori Markku Rummukaineni sõnul oli ajavahemikus 1991–2013 riigi keskmine temperatuur vahemikus 1991–2013 1,6 C kõrgem kui keskmiselt 1861–1890.

Suurematel laiuskraadidel soojenemist põhjustavate suundumuste põhjused on teadlaste poolt viimase paarikümne aasta jooksul laiemat tähelepanu pälvinud, kuid idee, et Arktika soojeneks ülejäänud planeedist kiiremini, on olnud juba üle 100 aasta. 1896. aastal tegi Rootsi keemik Svante August Arrhenius ettepaneku, et CO2 kontsentratsiooni muutmine atmosfääris tooks poolustel rohkem temperatuuri varieeruvust.

Kuigi näib, et Arrhenius on Antarktika temperatuuri mõju osas eksinud, on teadlased tänapäeval leidnud tugevaid tõendeid selle kohta, mida nad nüüd nimetavad põhjapoolusel Arktika võimenduseks, ütles ülikooli riikliku lume- ja jääandmekeskuse direktor Mark Serreze. Colorado osariigis, Boulderis.

"Kui vaadata üldist temperatuuri tõusu kogu maailmas, siis polaarpiirkond soojeneb kaks korda kiiremini," ütles Serreze. "Nii et see asi on päris, absoluutselt."

Teadlased oletavad, et merejää kadumine on soojenemise peamine põhjus.

"Kui eemaldate merejää katte, eemaldate isolatsiooni, nii et kogu ookeani soojus võib eralduda ülaltoodud atmosfääri," ütles Serreze.

Ohus on saematerjal, jääteed ja põhjapõdrad

Suvekuudel võtavad ookeani äsja jäävabad osad palju rohkem soojust kui varem. Seejärel vabaneb see soojus sügisel ja talvel õhutemperatuuri langedes. Kõrgem õhutemperatuur viib veelgi suurema jääsulamiseni ja takistab uue jää tekkimist, luues tagasiside. Temperatuurimuutustele aitavad kaasa ka muutused pilvisuses ja ookeanihoovustes. Atlandi ookeani põhjaosas looduslikku varieeruvust põhjustav Atlandi mitmekordne võnkumine võib Serreze sõnul takistada ka jää tekkimist Arktika osades.

"Osalt on Arktika amplifikatsioon seotud globaalse soojenemisega ja osaliselt kliima loomulik varieeruvus ning teadlaste väljakutse seisneb nende kahe eraldamises," ütles ta.

Soomes on temperatuuriandmete tõlgendamine nende looduslikult väga muutuvate temperatuuride tõttu keerulisem. Madalrõhulised õhuvoolud Atlandi ookeani lähedal põhjustavad pehmet talve ja jahedat märga suve. Siberist pärit kõrgrõhkkonna õhuvooludel on Laaksoneni sõnul vastupidine mõju: külm talv ning kuum ja kuiv suvi.

Temperatuuri tõusu mõjud Soomes ja teistes kõrgematel laiuskraadidel on erinevad. On mõningaid tõendeid selle kohta, et puud tärkavad varem kui Soomes varem, ja põllukultuuride kasvuperioodi võiks pikendada.

Soojemad talved võivad mõjutada ka riigi metsatööstust. Saematerjali koristatakse talvekuudel, kui maa on külmunud, kuid kõrgem temperatuur võib rasketel seadmetel pehmel pinnal liikumise raskendada, ütles uuringu juhtivautor ja Ida-Soome ülikooli statistik Santtu Mikkonen.

Soomes ja teistes kõrgmäestikuriikides võivad soojemad talved tähendada ka jääteede kadumist, mis aitavad ühendada regulaarliinidel raskesti ligipääsetavaid alasid. IPCC viimase aruande järgi võib Soome sajandi keskpaigaks kaotada 41 protsenti taliteedele ligipääsetavast alast, Island aga kuni 82 protsenti.

Põhja-Soomes, Rootsis ja Norras elavad saamlased on muret tundnud ka oma põhjapõdrakarja tervise pärast. Väga muutlikud temperatuurid ja sademed võivad negatiivselt mõjutada nende võimet toitu leida.

Soojemate talvede negatiivne mõju võib Põhjamaades olla vähem ilmne kui Alaska-sugustes kohtades, kus Serreze sõnul sõltuvad inimesed ja loomad nagu jääkarud ja hülged rohkem merejää olemasolust.

Sellegipoolest võivad riigis, kus keskmine talvetemperatuur on umbes miinus 4 C ja võib langeda miinus 30 C-ni, paljud soomlased tervitada üleminekut kõrgemale temperatuurile.